tenn0

Ilusad tervitused,

Kuulasin just Klassikaraadio Traditsiooni tarkuse saate arhiivist Ivari Veega tehtud saadet kanaldamise teemal.
Mul on juba tükk aega tagasi tekkinud üks küsimus, mis nüüd tuli taas meelde. Asi puudutab uut informatsiooni, mida lugeda näiteks kanaldatud teksidest. Eriti just neist, sest kanaldatud tekstid on usaldusväärsed, põhjalikud, detailsed. Ja jääb vaid üks faktor - see on täiesti uus informatsioon inimesele.
Küsimus on selles, kui inimese jaoks on see info mis ta loeb täiesti uus, tundmatu, võib-olla isegi võõras, ta isegi ehk ei suuda seda mõista ja täielikult vastu võtta (see ei hakka temas resoneeruma), siis kas selle info lugemine on siis üldse mõistlik.
Ma ei mõtle seda halvas mõttes. Lihtsalt - kui see info on vastuvõetamatu, siis selle omandamine (mõistusesse eelkõige sellisel juhul) äkki pigem hakkab inimest häirima, kuidagi risustama? Kui mul on näiteks tunne, et loen midagi väga kauget enese jaoks, siis ma ka tunnen, et ehk seda polegi mulle praegu tarvis, sest kui mul oleks seda tõesti tarvis, mõistaksin ma neid asju iseenesest (nt lihtsalt tuleb üks hetk teadmine küsimuse kohta). Aga kui ma ikkagi loen seda, mis on mulle liiga tundmatu ja kauge, jääb see mu mõistusesse siiski ja see võib segada minu praegust kogemist/tegevust elus.
Ma ise seetõttu, sattudes lugema midagi, mis on liiga kauge, usun, et see võib nii olla (sest ma usaldan kanldatud informatsiooni), aga ei jäta seda endasse (enda mõistusesse). Ja võib-olla mingi aja pärast saan aru..
Te võite mulle isiklikult vastata. Aga võib-olla oleks veelgi parem, kui kirjutaksite sel teemal näiteks artikli, sest see on üsna sisuline küsimus.

Valgust,

Tenno