• Broka
• Teated
• Meie töö
• Publikatsioonid
• Suhtlemine
• Galerii
• Soovitused
• Vertikaal

Kategooria: Ivari Vee artiklid

Autor: Ivari Vee

Mõned nädalad tagasi paelusid minu pilku imelikud plakatid, mis olid Tallinna linnapilti tekkinud. Plakatitel olid mingid anatoomilised läbilõiked ja suurte tähtedega tekst - Bodies Revealed. Esimesel hetkel ei saanud ma päris hästi aru, mis see on ja miks nad nii palju elevust tekitavad. Siis aga märkasin juba eestikeelset kirja, mis kutsus rahvast Solarise keskusesse näitusele, kus näidatakse EHTSAID SURNUKEHASID! Arvasin, et see on mingi selline musta värvi huumor ja nondele asjadele enam rohkem tähelepanu ei pööranud. Mitte keegi ei minestaSiis jõudis aga kätte näituse eksponeerimise aeg ja koos sellega oli ka tagasiside kiire tulema. Üks tuttav rääkis kui huvitavat näitust ta vaatamas käis, et kole õpetlik teine, kuna nüüd sai ta siis lõpuks ometi täpselt teada, millest inimene koosneb. Teine tuttav kinnitas, et kui eluliselt vajalik on see näitus olnud temale, kui kunstnikule, sest nüüd nägi ta täpselt ära kuidas need lihased ikka täpselt liigeseid katavad. Kolmas tuttav jutustas, kuidas ta jalutas oma kuueaastase lapselapsega linnas ning kuidas näitusele sattus ja seal oma väikesele, kuid äärmiselt teadmishimulisele, lähisugulasele tund aega inimese koostisosi tutvustas. Kõik minu tuttavad rääkisid tollest näitusest vaid kiitvates toonides. Mitte keegi neist ei olnud minestusse langenud, nagu varasemal ajal on juhtunud esmakordselt anatoomikumi külastanud arstiteaduse esimese kursuse tudengitega. Mitte keegi ei vappunud šokis ja teda ei tulnud nuuskpiirituse või rahustitega turgutada. Üldse ei ole ma kuulnud, et keegi näitusekülastajatest oleks arstiabi vajanud ja ausalt öeldes ei saa ma siiani päris hästi aru, miks see nii on? Kas on asi selles, et külma ja kõleda, katkiste kahhelseintega anatoomikumi või surnukuuri asemel on vastvalminud glamuurne XXI sajandi klaasist ja metallist hoone? Või on ehk asi selles, et „ehtsad surnud hiinlased“ polegi ehk nagu päris inimesed? Noh on mingid hiinlased, keda mitu miljardit, mis teiste sõnadega tähendab, et pole loetud...Nädalapäevad tagasi ajasin juttu veel ühe hea tuttavaga, kes samuti, kui tänaseks juba suurem osa tallinlasi, oli välja pandud surnuid uudistamas käinud. Ka tema väitis, et käis seal uudishimust ning soovist teada saada, mis siis ikkagi inimese sees tegelikult aset leiab. Ta kuulas ära minu emotsionaalse sõnavõtu selle kohta, et sääraste näituste korraldamine kaubanduskeskuses pole mitte lihtsalt ebaeetiline, vaid lausa kahjulik ning, et sääraseid vaatemänge ei tohiks vähemalt alaealistele näidata, ja muutus jutu käigus aina mornimaks. Talle meenus midagi, mis oli tolle näituse külastamise ajal temalgi üsna õõvastava tunde tekitanud. Nimelt on näitusel üks saal, kus eksponeeritakse erinevas vanuses looteid ja sündimata jäänud lapsi. Kaks kolmanda-neljanda klassi naga olla suure õhinaga laipade vahel ringi traavinud ja üks olla teist „surnud lapsi vaatama“ kutsunud. Tol hetkel polnud minu tuttav nagu sellele erilist tähelepanu osutanud, kuid jonks olla siiski seest läbi käinud. Paar küsimustKogu selle asjaga on mul tekkinud paar küsimust. Esiteks, mis on see liikumapanev jõud ühiskonnas, mis on sellise üleüldise laibakultuse tekitanud ja mis on selle näituse eesmärk? Inimeste valgustamine – ütlevad kindlasti näituse korraldajad. Kes aga valgustab, keda valgustab ning milles?Bodies Revealed annab inimestele enneolematu võimaluse oma keha paremini tundma õppida ja näitab, kuidas tervise eest paremini hoolt kanda. Väljapanekul juhitakse tähelepanu ka tõsistele terviseprobleemidele, sealhulgas ülekaalulisus, rinnavähk, käärsoolevähk, maksatsirroos, artriit, osteoporoos ja luumurrud. Samuti näidatakse kahjusid, mida põhjustavad organitele suitsetamine ja toitumisalased liialdused. Terve kops kõrvuti suitsetaja kopsuga on elava võrdlusena kordades mõjusam kui ükski foto.Nii kinnitavad näituse korraldajad ja lisavad: Inimkehast valmistatud eksponaate tutvustav näitus võimaldab igas vanuses vaatajatel näha seda, mis üldjuhul kuulub meditsiinitöötajate argipäeva.Näituse korraldajad tahavad nähtavasti öelda, et enam ei ole vaja olla meditsiinitöötaja, et tegeleda inimkeha saladustega. Kusjuures teha võib seda lausa igas vanuses. Mulle meenub, kuidas omal ajal oli ateismi ideoloogide peamiseks väiteks, et Juri Gagaarin käis kosmoses ja “mitte mingit Jumalat seal ei näinud. Võib ju olla, et näituse korraldajad soovivad “teaduslikult tõestada”, et inimese sees mitte mingisugust hinge ei ole, ega ole seal ka mingit kohta, kus ta olla võiks? Teine küsimus oleks aga selline: kas too, inimkehasid tutvustav, näitus oleks ka siis samasugust furoori tekitanud, kui „ehtsate inimkehade“ asemel oleks olnud äärmiselt oskuslikult tehtud mulaažid. Usun, et tänase tehnoloogiataseme juures ei oleks selliste mulaažide valmistamine kindlasti mitte utoopia või siis üleloomulikult kallis. Kõrgeimad seadusedMida ma kogu selle jutuga öelda tahan? Kindlasti ei taha ma mingil moel kritiseerida neid inimesi, kes ennast sellel näitusel harimas on käinud, või siis sinna veel minna on otsustanud. Miks ei peaks kodanik seda tegema, kui riigijuhid, kultuurinimesed ning muud arvamusliidrid selles asjas midagi halba ei leia. Mõni aeg tagasi juhtusin kuulama ühe kõrge usutegelase poolt antud intervjuud. Ma ei hakka siin nimetama, kes oli see religioonitegelane ning ei nimeta isegi mitte konfessiooni, kuna olen kindel, et enamus usutegelasi jagaks tolle isiksuse vaateid. Jutt keerles enamasti eetikaküsimuste ümber ning räägiti ka sellest, miks oleks ikkagi tarvis koolides uuesti religiooniõpetus sisse viia. Muu hulgas seletas see suurmees religiooniõpetuse vajalikkusest umbes nii, et inimestele peab meelde tuletama, et aegade algusest peale on inimühiskond, hoolimata riigist või tolles riigis prevaleerivast religioonist, pidanud kõigest kõrgemaks Jumala seadusi. Siis ei tulnud kellelegi pähe nende seaduste õigsuse üle vaielda. Need seadused oli paika pannud Jumal, Allahh, Buddha, Shiva, Ülim Teadvus, Taara või ükskõik kuidas seda jõudu kusagil ka ei nimetatud. Üks esimesi seadusi oli austus ja aukartus elu ning surma müsteeriumi salapära vastu. Viimase saja aasta jooksul on ülimuslikuks saanud inimene. Kui aga kõige targemaks peetakse inimest, ütles too filosoofist kõrge usutegelane, on mõtteid sama palju kui on päid. Sellisel juhul pannakse kahtluse alla kõik ja polevat ka välistatud, et mingi aja pärast teeb näiteks keegi ettepaneku legaliseerida pedofiilia. Ka antud artikli teemal võib vaielda. Olen kindel, et võib leida terve vaguni põhjendusi taoliste näituste kasulikkuse kohta, samas on nende kahjulikkust aga äärmiselt keeruline mõistetavalt põhjendada. Kes teab, kui enamus ühiskonnast leiab, et see on lubatav ja mitte lihtsalt lubatav vaid ka kole kasulik, siis pole ka mul midagi selle vastu öelda. Leian vaid, et sellisel juhul ei ole vaja ka imestada, et meie tänavatel kolab ringi pesapallikurikate ja nugadega tegelasi, kes lihtsalt niisama inimesi tapavad. Võib ju olla, et sedagi tehakse teadmishimust – soovitakse teada, mis inimese sees on ja kui kõva hoobi see pealuu ikka välja kannatab ja võib-olla neil lihtsalt ei ole seda 150 krooni, et näituse pileti eest maksta.

Nekromaania – surnukultus. Nekromantia – surnumanamine (maagilistel eesmärkidel ette võetud manipulatsioonid surnutega).

© 2005 - 2012 Broka, Tel: 533 11 700