Maatriks
Meie jutt käib Maatriksist. Sellest meid ümbritsevast, illusioonist nimetusega ELU. Tollest ülimalt efektiivsest, iseennast toitvast ja täiustavast struktuurist, mille püünispaeladesse me igal sammul takerdume, püüdes sealt aga välja rabeleda, mässime end aga vaid rohkem sisse. Jutt käib sellest, meid ümbritsevast vanglast, milles olek on meie kõigi jaoks seotud nii suurte kannatustega ning on nii valus, kuid samas nii meeldiv, nii magus, nii uinutav. Vanglast, millest me välja pääseda tahame, kuid samas mille terviklikkust ja heaolu me kõik kaitseme.
On vast ainult üks moodus sellest igavesest mängust lahkuda. Selleks on mängu vastu huvi kaotada ja meeles pidada Diogenese lihtsat lauset: „Elada tuleb nii, et mitte sõltuda elust“.
Toome siinkohal ära kusagil 2000 aastat tagasi määratletud Maatriksi kirjelduse ning võimaluse kõige peale vähe teise nurga alt vaadata:
Piibel, Vana Testament, Koguja raamat (Kg 1,2,3)
Kõik on tühine
„Tühisuse tühisus“, ütleb Koguja, tühisuste tühisus, kõik on tühine!
Mis kasu on inimesel kõigest oma vaevast, millega ta ennast vaevab päikese all?
Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti!
Ja Päike tõuseb ja Päike loojub ja läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb!
Tuul puhub lõuna poole ja keerab põhja poole, keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku!
Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad nad üha!
Kõigist asjust, mis väsivad ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulamast! Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel – ei ole midagi uut Päikese all!
Või on midagi, mille kohta võiks öelda: vaat see on uus?
Kindlasti see oli juba olemas muistseil aegadel, mis on olnud enne meid! Ei ole ainult mälestust endiseist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem!
Koguja kogemus
Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemmas. Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurimas kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimestele endi vaevamiseks! Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on vaid tühi töö ja vaimu närimine! Kõverat ei saa teha sirgeks, ega puudulikku täiendada!
Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: „Mina, vaata, olen hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne mind on valitsenud Jeruusalemma üle, ja mu süda on näinud palju tarkust ja teadmisi. Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see on vaimu närimine! Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu!“ Ma mõtlesin südames: „Olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea! Aga vaata, seegi oli tühi töö!“ Ma ütlesin naerule: „Hull!“ ja rõõmule: „Mis sellest kasu on?“ Ma võtsin oma südames nõuks virgutada oma ihu viinaga – ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks – ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimesel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all. Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin endale kodasid ja istutasin viinamägesid. Ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid. Ma tegin enesele veetiike kasvavate puude metsa kastmiseks. Ma ostsin sulaseid ja ümmardajaid, ja mul oli oma peres sündinuid; samuti oli mul veiste ja pudulojuste kari, suurem, kui kõigil neil, kes enne mind Jeruusalemmas olnud. Ma kogusin enesele ka kulda ja hõbedat ning kuningate ja maade varandusi, ma hankisin endale ka lauljaid ja lauljannasid, samuti, mis inimesele on naudinguks: palju naisi! Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud; mulle jäi ka minu tarkus. Ja mida mu silmad iial himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kõigest mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest. Aga kui ma vaatasin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mis ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimu närimine! Millestki pole kasu päikese all!
Kui ma pöördusin vaatlema tarkust ning meeletust ja sõgedust – sest mida muud teeb see inimene, kes tuleb pärast kuningat, kui sedasama, mis ikka on tehtud – siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum! Targal on silmad peas, aga alp käib pimeduses! Aga ma mõtlesin, et see, mis juhtub ühele juhtub neile kõigile. Siis ma mõtlesin südames: see, mis juhtub albile, juhtub ka minule! Aga milleks siis mina nii targaks olen saanud? Jah, sellest pole kasu! Ja ma mõtlesin südames, et ka see on tühi töö! Sest niihästi targast kui albist ei jää igavest mälestust, kuna tulevasil päevil on kõik juba ammu unustatud. Jah, eks sure tark nagu alpki!
Siis ma vihkasin elu, sest see, mis päikese all tehakse oli minu meelest halb. Sest see kõik on minu meelest tühi töö ja vaimu närimine. Ja ma vihkasin kõike oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast, et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind! Ja kes teabki, ons ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ja tarkust tarvitanud päikese all! Seegi on tühi töö! Siis ma mõtlesin ümber ja olin südames meeleheitel kõige selle vaeva pärast, mida ma olin näinud päikese all, sest inimene näeb vaeva tarkuse ja teadmiste ning tubliduse abil, kuid peab ometi kõik jätma osaks inimesele, kes selle kallal ei ole vaeva näinud. Seegi oli tühi töö ja väga paha! Sest mis on inimesel kõigest oma vaevast ja püüdest, millega ta ennast vaevab päikese all? On ju kõik ta vaevad täis valu ja ta töö meelepahanduseks, ta süda ei maga isegi mitte öösel! Seegi on tühi töö! Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta oma hingel nautida vaevast hoolimata! Ma nägin, et seegi on Jumala käest! Sest kes võiks süüa ja kes võiks juua ilma Temata? Sest Tema annab inimesele, kes Temale meeldib, tarkust ja tunnetust ning rõõmu; aga patusele Ta annab ülesandeks korjata ja koguda, et seda siis anda sellele, kes Jumalale meeldib. Seegi on tühi töö ja vaimu närimine!
Igal asjal on oma aeg
Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all:
aeg sündida ja aeg surra,
aeg istutada ja aeg istutatut koguda,
aeg tappa ja aeg terveks teha,
aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada,
aeg nutta ja aeg naerda,
aeg leinata ja aeg tantsida,
aeg kive pilduda ja aeg kive korjata,
aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda,
aeg otsida ja aeg kaotada,
aeg hoida ja aeg ära visata,
aeg rebida ja aeg õmmelda,
aeg vaikida ja aeg rääkida,
aeg armastada ja aeg vihata,
aeg sõjal ja aeg rahul.
Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb? Ma olen näinud tööd, mille Jumal on andnud inimesele, et nad sellega endid vaevaksid. Kõik on omal-ajal hästi teinud, Ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma, et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni. Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida. On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võiks süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaesusest. Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene, midagi ei ole sellele lisada ega midagi ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et Teda tuleb karta. Mis on, see on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja!
...
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
Kommentaarid
Kui inimene ongi juba leidnud, et kõik on mõtetu, siis ometigi teeb ta oma tegusid nautimiseks. Näiteks , istutab puu, imetleb lille ilu, istub lõkke ääres jne. Isegi tööd teeb ta vaid selleks, et osaleda selles maatrixis ennast hävitamata, s.t. et süüa ja juua, ning elada katuse all. Lihtsalt saab jälgijaks- osalejaks. Saab hingelt vabaks. See aga ei olegi nii kerge tee.
Kallis Georgia! Ma ei ütleks, et 100% õige märksõna oleks mõttetus. Koguja sõnade mõte on meie meelest just Maatriksi, kui struktuuri kirjeldus. Teed tööd või puhkad, kannatad või rõõmustad, vihkad või armastad, mida sa ka ei teeks, suhtled sa Maatriksiga ning mida kirglisemalt midagi teha, seda kindlamalt sa Maatriksisse kinnistud. Hingelt vabaks saamine on kogu Maatriksi tühisuse tajumine ning olen sinuga tuhat korda nõus, et see pole üldse mitte kerge tee.
Igaühe oma asi on juba see, kas sälitada huvi Maatriksi vastu või selle vastu, mis ootab väljaspool Maatriksit.