Ivari Vee artiklid

Khalil Gibran 1883-1931 on liibanonlasest ameerika filosoof, kirjanik-müstik, esseist ja poeet, romanist ja kunstnik.
Hoolimata oma küllalt keerulisest elust, vapustab tema teostes pesitsev sügavus, poeetilisus, filosoofilisus ning ilu.

Oktoobri alul möödub juba 115 aastat Sergei Jessenini sünnist. Järjekordse ingel-ekstremaalina, kes saabus Maa peale missiooniga külvata inimhingedesse maksimaalne kogus Valgust ja Armastust, viibis ka tema siin väga lühikest aega. Ingel-ekstremaalidest elas Jessenin vaid 30 aastaseks, Mozart 35, Puškinil õnnestus välja venitada lausa 38 aastat.

Juunikuu lõpupäevil külastasime koos abikaasaga nüüdseks meile äärmiselt eksootiliseks muutunud Moldovat. Mind oli sinna kutsunud meediaklubi FormAt-3. Moldovas ei olnud ma varem kordagi käinud ning minu teadmised sellest maast olid äärmiselt kesised. Võib-olla just seepärast oli esimene asi, mis nimetatud riigiga seostus, üks 2008.aasta oktoobri alul toimunud pressikonverents.

Sellel pressikal esines toonane Europarlamendi saadik Marianne Mikko, kes oli siis Europarlamendi delegatsiooni Euroopa Liit – Moldova juht.

Meile tuttava polaarsusele üles ehitatud ühiskonna, ehk Matriksi, areng on tsükliline, toimib spiraalselt. Ajaga muutuvad inimesed üksteise vastu aina ebainimlikumaks. Üha rohkem prevaleerib põhimõte, et inimene on inimesele hunt. Sest tarbijaid saab aina rohkem, kuid üha vähemaks jääb, mida tarbida.
Keegi ülikonnas härra veel õpetab: kui sul ei ole, võta teiselt – miks temal peab olema, kui sinul ei ole... Õpetab, kohendab lipsu ja astub muiates kõrvale, et vaadata, mis välja tuleb.

Meie jutt käib Maatriksist. Sellest meid ümbritsevast, illusioonist nimetusega ELU. Tollest ülimalt efektiivsest, iseennast toitvast ja täiustavast struktuurist, mille püünispaeladesse me igal sammul takerdume, püüdes sealt aga välja rabeleda, mässime end aga vaid rohkem sisse. Jutt käib sellest, meid ümbritsevast vanglast, milles olek on meie kõigi jaoks seotud nii suurte kannatustega ning on nii valus, kuid samas nii meeldiv, nii magus, nii uinutav. Vanglast, millest me välja pääseda tahame, kuid samas mille terviklikkust ja heaolu me kõik kaitseme.

Mõned nädalad tagasi paelusid minu pilku imelikud plakatid, mis olid Tallinna linnapilti tekkinud. Plakatitel olid mingid anatoomilised läbilõiked ja suurte tähtedega tekst - Bodies Revealed. Esimesel hetkel ei saanud ma päris hästi aru, mis see on ja miks nad nii palju elevust tekitavad. Siis aga märkasin juba eestikeelset kirja, mis kutsus rahvast Solarise keskusesse näitusele, kus näidatakse EHTSAID SURNUKEHASID! Arvasin, et see on mingi selline musta värvi huumor ja nondele asjadele enam rohkem tähelepanu ei pööranud.

..Praegu liigute te ajast, mil te võtate Kosmosest ideid, aega, mil te kiirgate sinna oma ideid, ja ajavahemik 2012-nda aastani on teie kiirgamise perioodi tipp. Mida te kiirgate? Ideaalis laseb kogu täna tehtud töö teil 2012-ndaks aastaks tunda end vabana ja vibreerida armastust ning kõikeandestavust. Te muutute kõikeandestavaks mitte selle pärast, et olete lahked ja head ning ei märka teiste pahategusid, vaid seepärast, et teie kõikeandestamine on rajatud Tarkusele – teadmisele, et kui viha ja süütunne asuvad teie väljas, siis just selliseid vibratsioone te jäätegi saama.

Mäletate väljendit: laps räägib siis kui kana pissib? See on ääretult sügavasisuline väljend. Lapsel ei ole lihtsalt midagi tarka täiskasvanute jutu vahele öelda. Teiseks õpetab selline suhtumine koguma energiat, et oleks endast, kui tuleb aeg, midagi väärtuslikku ära anda. Kolmandaks paneb see mõtlema, tekitades harjumuse ennekõike mõelda ning siis öelda. Neljandaks harjub inimene usaldama autoriteete: arst teab paremini kuidas inimest ravida, õpetaja teab õpilasest antud aine kohta tunduvalt rohkem, vanemad tunnevad elu paremini ning teavad kus peaks olema ettevaatlik.

... “Ei,” katkestas teda parun. “Ma tahan lihtsalt tuua näite, millest te peaksite hästi aru saama. Kujutage ette tuulutamata tuba, kuhu on kogunenud suur hulk rahvast. Ja kõik nad istuvad erinevatel koledatel taburettidel, logisevatel toolidel, mingitel kompsudel ja üldse kes kus. Mõned käbedamad üritavad istuda korraga kahel toolil, või hõivata kellegi teise kohta. Selline on maailm, kus te elate. Ja samas on kõigil neil inimestel olemas troon – hiigelsuur, särav! Troon, mis kõrgub selle maailma, ja ka kõigi teiste maailmade, kohal.

On Süsteem halb või hea? Sedasi ei ole meie maailmas, antud arenguetapil võimalik küsimust asetada. Igal asjal on oma plussid ja miinused. Peaasi on see, et igal asjal on oma otstarve. Täpselt samuti ka Matrixil. Matrix – too fantastiline Süsteemide Süsteem loodi selleks, et meil oleks kergem elada, et ei peaks mõtlema homsest päevast ja, mis peaasi, et oleks lihtsam meid kontrollida ja kaitsta – eelkõige iseenda eest. Kaitsta meid selle väe eest mis me endas kätkeme. Inimeses, igas inimeses, on peidetud tohutu jõud. Me oleme võimelised looma Galaktikaid, kuid samas neid ka hävitama.